Pille Pilates
  • Avaleht
  • Võimle kodus
  • Online treeningute programm
  • Hommikurutiini loomine
  • Treenijate tagasiside
  • Kontakt
  • Minust
  • Miks Pilates?
  • Pille kirjutab

  

​  Mõtetest saavad teod, tegudest harjumused, harjumustest elustiil.

Kommunikatsioon

12/29/2020

0 Comments

 
Kuhu kadus rääkimisoskus ja kommunikatsiooni valdamine? Miks me seda hästi ei oska? Kuidas saaks seda olukorda parandada?

Kui sa mõtled oma elus ette tulnud arusaamatuste, tülide ja konfliktide peale, siis mis on nende ühine nimetaja? Ma väidan, et suhtlus, ôigemini puudulik suhtlus. Meil on komme palju eeldada selle asemel, et küsida, täpsustada ja paluda konkreetset tegu. 

Sageli tuleb ette sarnaseid olukordi, kus üks kaaslastest jõuab koju ning teine kaaslane küsib:"Kas sa ei toonudki leiba, ma arvasin, et sa tood?". Eeldamise asemel on targem anda kaaslasele teada, et leib on otsas ning paluda poes käik ette võtta.

Tihti kerkib tüli, sest me ei oska või ei julge täpsustada, kas saime teisest inimesest õigesti aru. Kuna igal inimesel on omad kogemused, siis on sageli sõnadel meie jaoks erinevad tähendused. Ühele inimesele tähendab mets paksu läbipaistmatut põlismetsa, teise jaoks on mets lepavõsa.

Soovin, et oleksime julgemad peegeldama, mida kuuleme ehk esitama küsimusi "kas sain sinust õigesti aru, et sa mõtlesid sellega... " või "palun seleta, mida sa sellega täpselt mõtlesid." 

Samuti tasub näha endast veidi kaugemale ning mitte võtta isiklikult teise inimese otsuseid. Nt kui keegi otsustab peokutse tagasi lükata, siis sageli pole põhjus selles, et ta ei taha peole tulla (ka nii vôib vahel juhtuda), vaid tema selle hetke prioriteet on midagi muud. Võib-olla on tal lähedane haige ning ta soovib temaga selle õhtu veeta. Taas saab suheldes, heatahtlikult küsides ja oma vaadet seletades jõuda mõlemapoolsele môistmisele. Kuid seda vaid juhul, kui mõlemad näevad, et igaüks meist teeb otsused iseendast ja oma elust lähtuvalt mitte sellest, et ollakse millegi/kellegi vastu.

Sage on ka eeldamine, et kaaslane ja teised inimesed teavad, mida me vajame. Ka meie ju ei tea, mida teised vajavad, kuid sageli oma peas arvame, mida teine vajab, kuid meie ei ela tema elu ega tunne tema tundeid. Meie kohus on heatahtlikult oma vajadustest teada anda ehk nt "mulle teeb rôõmu, kui sa valmistad hommikusöögi/ pesed nôud vm" , "mind kurvastab, kui sa minuga karmil häälel räägid, mind valdab siis hirm." Andes endast teistele teada, saavad kaaslased meie jaoks paremini olemas olla ja ka vastupidi. 

Samuti tasub alati enne abi pakkumist küsida, kas teine abi üldse vajab. Vahel ongi konkreetset abi vaja, kuid sagedamini piisab heast kuulajast.

Suhtlemine on iga suhte alustala. Vahel on tekkinud lapsepõlves uskumus, et kui tekib konflikt, siis pööratakse mulle selg, mind ei armastata enam ning olen justkui sõprusest/hõimust/perekonnast välja heidetud. Selline alateadlik uskumus, mis saadab paljusid ka täiskasvanueas, võis tekkida, kui nt ema pööras tüli tekkides lapsele selja ja ei suhelnud lapsega või jättis ta üksi tuppa. Igaühele see nii ei môjunud, kuid osadele küll. Ka täiskasvanuna hakatakse siis konfliktolukordi vältima ning valitakse pigem vaikimine enese väljendamise asemel ja tekivadki arusaamatused. Ei mõisteta, et tegelikult jääb hoolimine ja armastus ikka alles, ainult vaadete lahknemine toimus ja see on lahendatav.

Kui harjutame enda seisukohti ja selle hetke käitumist môjutanud emotsioone lahti seletama ning ka teine inimene on valmis kuulama ja sõbralikult kommunikeeruma keskendudes lahendusele, siis saavad kõik arusaamatused ja lahkhelid lahendatud.

See kõik nõuab aga tubli portsu eneseteadlikkust, enda mõistmist ning empaatiavõimet, et mitte kõike isiklikult võtta ja rünnakule asuda. 

Soovin, et oleks rohkem mõistmist, avatud suhtlemist ning julgust endast teada anda ning vajadusel ka piire seada. Me kõik teeme vigu ja saame õppetunde, millest õppida ja eneses muudatusi teha. Mida rohkem uusi oskusi arendame, seda enam need harjumuseks saavad. Mida rohkem on neid, kes soovivad lahendusi, on valmis eksimusi tunnistama ja end arendama, seda ilusamaks meie maailm saab. 
0 Comments

Harjumuste jõud.

12/7/2020

1 Comment

 
Meie kasutuses on imeline ja väga kohanemisvõimeline organism. Meie keha teeb kõike seda, mida meil mõttesse tuleb ning ka seda, mida me ei oska teadlikult reguleerida nt seedimine, keha temperatuuri hoidmine, rakkude uuenemine jne. Keha kohaneb iga harjumusega, mida emotsionaalsel tasandil oleme endale juurutanud. Ning muidugi kohaneb ka meie psüühika keskkonnaga, kus valdavalt oleme, kuid täna keskendume kehale.

Kujutle, et sul on toas palav ning tunned vajadust avada aken. Sul tekib see mõte ja jalad viivad keha akna juurde ning käed avavad akna. Keha ei ütle, et ma ei taha praegu minna.
Keha räägib teisiti. Ta annab sulle pisikeste märguannetega teada ebamugavusest ja sellest, mis talle ei sobi. Enamasti ei pane me neid märguandeid tähele. Ja keha kohaneb, püüab toime tulla nendes tingimustes, millesse teda pannakse ning tuleb sellega üsna hästi toime. Vähemalt mingi aja.

Toon mõistetavad näited: esimest suitsu proovides on ju halb, hakkad köhima, toiming ei mõju kehale hästi. Esimest korda alkoholiga liialdades on pohmell vältimatu. Niisugused märguanded ei ole sageli mõistetavad ning jätkatakse toimingutega, hoolimata sellest, et kehal on paha. Aga keha harjub. Ja ei anna enam nii tugevaid signaale. Kuid ühel hetkel saab mõõt täis ja tekib rakkude töös nihe ning areneb haiguslik seisund.

Nii on ka pikalt istumisega, pidevalt raskete koormuste tassimise ning ala- ja ületreeningutega ning muude eluliste tegevustega. Kui oskame keha märguandeid tähele panna, saaksime hoida ära paljud tervisehäired.

Meie organismi kohanemisvõime on imetlusväärne, sest sööme sageli toite ja koguseid, millega seedeorganitel on raske hakkama saada. Kuid ta kohaneb. Suudame üsna hästi lühikeseks jäänud unetundidest tingitud väsimustundega teatud aja normaalselt toimida. Kuid pikalt selles olukorras olles tekivad une- ja ärevushäired ning kaob produktiivsus. Alguses taas keha kohaneb, annab väsimustundega une vajadusest märku, kuid seda eirates tekivad suuremad probleemid.

Erinevad valud ja ebamugavustunded kehas on selgelt tajutavad märguanded, et tuleb teha midagi teisiti kui seni. Tuleb mõista, et kogu eluks on meile antud vaid üks keha ning vastutus selle heaolu eest lasub lõviosas keha omanikule. Muidugi on ka eriolukordi, mida me ise reguleerida ei saa, kuid täna keskendume sellele, mis ise saame teha.

Meile ei ole kaasa antud iseenda kasutusjuhendit. Meile on antud taju, mõtlemisvõime, tunded, emotsionaalsed ja intellektuaalsed võimed. Soovin, et õpiksime iseennast tundma ja kohtlema nii, kuidas kehale hea on ning saaksime kaua vôimalikult hästi elada. Vaja on mõõdukust kõiges ning enesedistsipliini.

Kui pole tahtmist eemaldada laiskust ja ükskõiksust seoses iseendaga ning ei soovita võtta vastutust, siis pole vaja ka kurta ja teisi enda halvas enesetundes süüdistada.
See olukord, milles me hetkel oleme, on meie eelmiste valikute ja tegevuste tulemus. Alguses kujundame endale ise harjumused ja hiljem kujundavad harjumused meie elustiili. Kui meie hetkeolukord on hea, siis oleme teinud häid ja jätkusuutlikke valikuid. Kui aga pole rahuldust pakkuv, siis tuleb midagi muuta.
Head Sulle!
1 Comment

Harjumuste muutmine.

11/21/2020

0 Comments

 
Uue aasta lubadustega soovime muuta mingit tulemust. Tulemuse on toonud harjumus. Harjumus on aga automaatseks saanud käitumine. Käitumine on saanud alguse mõttest.

Harjumus on rutiin või käitumine, mis toimub regulaarselt ning enamasti automaatselt. Hambaid pestes ei planeeri me ette, kumma käega võtame hambaharja ja kuidas saab hambapasta harjale. Samuti on automaatseks ja meie eluviisiks kujunenud kõik käitumised, mida oleme mitmeid kordi korranud.

Kindlasti on ka sul kogemusi uute harjumuste sisseviimise ning õige pea vanale rajale tagasi pöördumisega. Mis siis toob püsivad tulemused? Olgu need seotud iseenda tervise hoidmise, suhete, töö või muude eluliste teemadega.
See, kus me hetkel iseenda eluga oleme, ongi meie harjumuste tulemus. Kui oleme oma elukvaliteediga rahul, siis on meil reeglina head harjumused. Kui aga mitte ja soov on elukvaliteeti parandada, siis tuleb oma harjumustele ja iseendale otsa vaadata.

Sageli soovime muuta tulemust ehk võtta kaalus alla, saada trimmis keha, võita medal, kirjutada raamat mõtlemata, kuidas selleni jõuda.
Mõistlikum on vaadata üle oma harjumused nt muutes toidukorrad regulaarseks, lisades päeva liikumise, hoida kinni treeningplaanist, kirjutada paar lehekülge iga päev. Iga väike muudatus oma käitumises, toob lõpuks püsivama tulemuse.
Loomulikult toimub seesama protsess ka vastupidises suunas ehk kui sööme iga päev rikkalikult, päevaplaani mitte füüsilist liikumist lisades ning hilinedes olulistele kohtmistele, siis on tulemused samuti vastavad olnud käitumisele.

Veel püsivama tulemuse toob aga minnes veel sügavamale ehk muutes oma uskumusi. Muutes vaatenurka, maailmavaadet, iseenda minapilti, tekib sisemine soov muuta käitumist, mis viib soovitud tulemuseni.

Sageli ongi meie ebaõnnestunud lubaduste taga meie enda nägemus iseendast. Mõtle, kuidas sa identifitseerid iseend? Kuidas enda kohta mõtled? Kas mõtled, et oled tervist hoidev inimene; kas näed end inimesena, kel kõik ebaõnnestub või kes ongi haige, sest vanemad olid haiged jne

Tasub üle vaadata, kas need uskumused on ikka tõesed ja töötavad meie heaks, mis meil iseendast ja oma eluviisist on? Kas äkki me ise hoiame end oma mõtetega tagasi saavutamaks elukvaliteeti, mida tahame? Nii see tihtilugu ongi. Niisiis võta veidi endale aega ning mõtle, kas on midagi, mis vajab muutust. Mis tulemust sa tegelikult tahad ning mine sealt edasi sinna, kus nãed, mis käitumine vajab muutust. Ja siis astu samm sügavame iseendasse ehk miks sa tahad muutust; mis see sulle annab; mis sind tagasi hoiab; mida arvad, et juhtub siis, kui tulemuse saavutad.
​

Ja püsiva tulemuse saavutamiseks ikka üks samm korraga, et meie aju uuest olukorrast ära ei ehmuks ja vanale rajale tagasi ei juhataks. Meie aju kipub tugevdama seda, mida me usume. Muutes oma uskumust, ohustab see tasakaalu ja mugavustsooni ning tekib soov loobuda muutusest. Seda teades saame õppida ja külge harjutada kõike ning ka võõrutada kõigest, mis meid enam ei teeni.
Tundub lihtne, kuid mitte alati kerge. See vajab läbimõtlemist ning iseendaga dialoogi pidamist kas verbaalselt või veel parem kirjalikult.
0 Comments

Distsipliin.

11/11/2020

0 Comments

 
Võib-olla oled rohkem märganud, mis tegevustest su päev koosneb ja kui lihtne või raske on pere kõrvalt ka endale nii vajalikku aega võtta. Päriselt vajab see otsuse tegemist ja sellele otsusele kindlaks jäämist ehk distsipliini.
Mõningate otsuste puhul on see kergem, teiste puhul raskem. Enamasti jääb edukas distsipliinis püsimine ebamugavustunde taha.
Ebamugavustunnet on kahte sorti: üks on ebamugavustunne, mis kaasneb senisest teistsuguse käitumisega ja teine, mis kaasneb, kui seda senisest erinevat käitumist ette ei võeta.
Esimene on lühiajaline ebamugavustunne nt kui pole harjunud päeva jooksul võimlema, siis on alguses, enne kui see toiming harjumuseks saab, enesesundimine ja edasilükkamisest loobumine üsna ebamugavust sisaldav protsess. Kui aga võimled ja koged kohest head mõju ning ka pikaaegset enesetunde paranemise märke, siis kaalub see edu ebamugavustunde üle. Nii on ka iga uue asja õppimisega ning ka toiduvalikus muudatuste tegemisega. Ehk ebamugavustunne on ajutine ja selle võidab dukogemus ning paranenud tervis ja enesetunne.
Teine ebamugavustunne, aga jääb meid saatma pidevalt. Kui me pole lühiajaliselt mugavustundest loobunud ja näitena toodud võimlemist oma päeva lisanud, siis tunneme pidevalt sundasenditest tulenevat ebamugavustunnet ja võib-olla ka valu kehas ning lisandub emotsionaalne frustratsioon. Ja see saadab meid pidevalt. Sageli kaasneb sellega ka teistele pidevalt samast probleemist kurtmine.
Lihtne öelda, et loo see muutus. Jah see on ju lihtne, kuid mitte alati kerge. Sageli ongi nii, et mõtleme, et keegi on õnnesärgis sündinud, ta oli õigel ajal õiges kohas ning tal lihtsalt veab. Tegelikult vedamisi pole. Ise tuleb ikka selleks midagi teha. Kui satud seltskonda isikutege, kellega saaks head koostööd teha, siis ikka ise tuleb juurde astuda ja juttu teha.
Kõik saab alguse ikkagi otsusest ja sellele järgnevast distsipliinist. Kõik, kellel on mingis valdkonnas või kõiges korraga edu ja head tulemised, on võtnud nõuks tunda ebamugavustunnet, mis distsipliin kaasa toob.
Ja tasu on siis tuntav.
Paljud tahavad olla heas vormis, kuid vähesed on valmis treenima; enamus tahavad olla saledad või normaalses kaalus, kuid vähesed on valmis oma toidulaual korrektuure tegema; paljud soovuiad olla edukad ja omada suuremat sissetulekut, kuid vähesed on valmis selle nimel pingutama. Paljud soovivad häid suhteid, kuid vähesed on nõus iseendasse vaatamisest ja enesearengust tuleneva ebamugavustunnet ületama. Samas on naiivne uskuda, et jätkates samal viisil võiks varasemast erinevat tulemust saada.
Seni, kuni oled oma eluga rahul, siis pole vajadust ka mõningast ebamugavustunnet ette võtta. Kui aga tunned, et mingi valdkond elus tahab parendamist, siis juba tead, mis teha.
0 Comments

Elukvaliteet.

11/11/2020

0 Comments

 
​Tahame tunda end hästi. Soovime olla võimalikult terved. Soovime endale keha, mis oleks toonuses ja painduv. Soovime, et laseksime lahti muretsemisest. Soovime olla iseendaga tasakaalus. Soovime häid suhteid. Sa soovid, ma soovin, usun, et enamus inimesi soovib. 

Soovimine üksi kahjuks ei aita. Saame oma mõtete ja perspektiivi muutmisega tuua ellu positiivsema ja edasiviivama tooni ja suuna, kuid unistused ei tàitu kui me ise nende täitumisele kaasa ei aita.

Selleks, et tunda end iseendaga kooskõlas ja oma hinge kodus, kehas, hästi, siis tuleb vôtta vastutus. Me ise vastutame oma elukvaliteedi eest. Kui tahame toonuses, mobiilset ja meid "hästi teenivat" keha, tuleb mugavustsoonist välja astuda. Ei saa nõuda austust kui ise ei austa. Esimesed sammud on kõige raskemad. Kui aga teame ja arvestame sellega, et esimesed sammud on rasked ja julgust ka nagu napib, siis ületame need raskused ja hirmud ning mõne aja pärast tunneme end uuel teel juba palju kindlamalt.

Oleme harjunud teatud nn tasemega oma elus. Tase on siin ära toodud mitte hinnangulises kontekstis vaid selles olekus ja elukvaliteedis, kus oleme harjunud elama.
Oleme lapsena kuulnud erinevaid ûtlusi, mis täiskasvanuna väikse häälena peas kajavad nt "pill tuleb pika ilu peale", "raha ei kasva puu otsas", "ilu ei sûnni patta panna" jne Laiendades nende ütluste môtet, siis tõmbavad need meie hoogu maha, on liigselt ettevaatlikuks tegevad ning pärsivad usku iseendasse ja enda edusse. Teatud harjumuslikust tasemest nn üle astumine on hirmutav, sest on teadmatus, kuidas vôib siis olla. Seda nimetatakse turvalisest tsoonist välja astumiseks. Turvaline on aga mõnus, meie aju tahab meil alati seda mõnu olenemata sellest, kas pikas perspektiivis muutub selle mõju positiivsest negatiivseks.
Et saaksime teist tulemust, tuleb teha senisest veidigi teistmoodi.

Muutusi sisse viies ei pea kohe suuri muutusi tegema ja perfektselt püüdma! Ei tohigi, et jätkysuutlikkus säiliks. Ei pea 100% õnnestuma! Hea oleks alustada juba enne kui tunned end selleks valmis olevat. Astuda see samm on juba piisav. See viib edasi järgmise sammuni.

Järjepidevus annab tulemused.
Teeme võõra tee endale tuttavaks, et hetkel olemasolev tuttav tee saaks võõraks. Oleme avatud meelega ja väldime selja pööramist ka sellele, mis seni tundamata. Uurime, kogeme ja vôtame omaks selle, mis meiega resoneerub. Ja püüame end mitte alguses kohe üle koormata! Ikka tasa ja targu, et "molutamist" ehk taastumist oleks vahepeal, mille tähtsusest ka Fred Jüssi on rääkinud.

Kohtleme end nii nagu kôik see, mida soovime, on juba käes. Sööme, treenime, mõtleme, käitume, kogeme elu nii nagu inimene, kes me olla soovime! Ning märkame neid abikäsi, mis meile ulatatakse, et lihtsam oleks see, mida soovime (nt pakutakse küüti, tuuakse kohvi, aidatakse ideid genereerida, võimaldatakse vàhese vaevaga head tunned loovaid lahendusi nt võimlemise video, mille järgi saad kodus mugavalt endale hea tunde luua.

Oleme piisavad just nii oleme, kuid et tunneksime end veel paremini, siis tegutseme!
"Motion creates emotion! Ehk tegutsemine loob emotsiooni", on öelnud Tony Robbins.
Füüsilise liikumise kasutegurist vaimsele heaolule oleme tänaseks juba palju kuulnud.
On aeg tegutseda!

J. Pilates on öelnud:
10 treeninguga tunned sa erinevust,
20 treeninguga sa näed erinevust,
30 treeninguga saad sa uue keha.

Tänaste valikute, otsuste ja tegutsemisega loome homse päeva.
0 Comments

Hingamise olulisus.

11/11/2020

0 Comments

 
Miks tasub hingamisele tähelepanu pöörata?
​Tôsi, ilma ju ei saa. Kuid lisaks sellele, et sisse hingamisel toimub hapniku imendumine verre ja välja hingates väljutatakse verest süsihappegaas, on ka teisi füsioloogilisi vajadusi, miks seda kvaliteetselt teha. Toon siinkohal mõned elulised põhjused ära.


Kvaliteetne hingamine rahustab närvisüsteemi. Lihased lõõgastuvad ning aktiveerub parasümpaatiline närvisüsteemi osa, mis tagab vere liikumise seede- ja sigimiselundkonda ning soodustub õnnehormoonide teket. Seedimine ja ainevahetus paraneb ning enesetunne muutub rahulikumaks ja rõõmsamaks. Seedimise aktiveerumisele aitab kaasa diafragma ûles-alla liikumine, mis justkui masseerib ehk tekitab siseorganites liikumise.

Hingates sügavalt lastes roietel avaneda ning kopsu alumistel osadel täituda ja laieneda, aitad kaasa sellele, et kopsu ei koguneks lima, mis pindmisel hingamisel võib tekkida. Lima tekkel on oluline roll põletike tekkimisel. Tihtilugu juhtub seda nt voodihaigetega, kes hingavad vaid kopsu ülemiste osadega ning see viib kopsupõletiku tekkeni. Tehkem hingamisharjutusi selle ennetamiseks.

Kasutades nn külghingamist, mis laiendab roidekorvi, muutuvad roietevahelised lihased elastsemaks ja säilib lülisamba rinnaosa loomulik ja vajalik liikuvus. See aitab kaasa ka alaselja heale olukorrale.
Sügav hingamine soodustab lülisammast toetavate lihaste lõõgastumist ka kaua ühes asendis püsides ja seljavalude korral.

Kvaliteetne hingamine hoiab kaela- ja õlavöötmelihased pingevabana ja füüsilised sooritused paranevad. Nt maratonijooksja suudab hoida head kehaasendit lõpuni ja väldib sellega lihaspingeid.
Erinevad organismi osad on omavahel seotud ning üks mõjutab teist ja vastupidi. Suutes hoida pingevabadust ja head liikuvust kaelas ja õlavöötmes, paranevad ka nt hambaprobleemid paremini, sest verevarustus selles piirkonnas on hea.

Loodan, et said väheke mõtteainet ja meeldetuletust. Parim, mida sa ka siis enda jaoks teha saad, kui sul liikumiseks aega napib, on kvaliteetne hingamine.
0 Comments

Miks on liikumine tähtis?

9/17/2020

0 Comments

 
Enamus inimesi teab, et liikumine on vajalik, kuid siiski valib passiivsuse aktiivsuse asemel. Kaldun arvama, et põhjus on väheses motiveerituses, mis tuleneb sellest, et ei teata mis kasu inimese organism sellest saab ning mis tagajärjed inaktiivsusel on. 

Et postitus pikaks ei läheks, siis toon vaid mõned põhjused ära, mis võiks sind hommikul sirutama ning päeva jooksul võimlema ja liikuma motiveerida. Mõõdukalt ikka.

Lisaks sellele, et liikudes kasutame lihaseid, liigub ka meie liikumisaparaadi passiivne osa ehk luud, kõhred ja liigesed. Kõhredes puudub praktiliselt täielikult verevarustus ning toitainete imendumine toimub liigese liikumisel liigesevedeliku ja luu kaudu. Kõhre kahjustused tulevad sageli üllatusena, kuid seda saab mõõduka liikumisega vältida. Kõhre vigastused taastuvad kaua just selsamal põhjusel, et neis puudub verevarustus.

Istudes ja sundasendites halveneb lisaks lihastoonuse vähenemisele verevarustus ning piiratud liikumisega piirkondades tekib sidekoestumine. Lihastesse tekib pinge, pinges lihas on nõrk ning luude asukoht nihkub. Selle tagajärjel haveneb enesetunne ning tekivad valud.

Sundasendis kaelaosas tekivad eelmainitud probleemid. Rüht muutub, piiratud verevarustus toob kaasa kehva seedimise (refluks, seedehäired). Närvisüsteem on häiritud ning kaelaosast lähtuvad närvid annavad valuna märku kätes ja sõrmedes. Lisaks võivad kehvast verevarustusest kaelas tekkida probleemid hammastega, sest juured ei saa vajalikke toitaineid. Kaelalihaste inaktiivsuse tagajärjel nõrgenevad ka suulaelihased, vajuvad hingamisavaustele ning see on üks norskamise põhjuseid. Hapnikupuudus tekitab ka uneapnöed.

Vaagnapiirkonnas toimub pidevalt istudes sarnane kompressioon. Ilmnevad alaseljavalud näiteks vaagna ette kaldest pinges puusapainutajate tõttu. Verevarustuse halvenemise tõttu ilmnevad meestel eesnäärme ning naistel põieprobleemid. Kaasnevad suguelundkonna häired.

Kehvast hingamismustrist tingitult kaotavad roietevahelised lihased elastsuse ning roidekorv ei avardu piisavalt kopsukottidesse suurema hulga õhu mahutamiseks.
Tagajärjeks on pinnapealne hingamine, mis aktiveerib sümpaatilise närvisüsteemi ehk "vôitle ja põgene" osa. Selles olukorras on ärevus pidevalt esindatud ning tekivad teiste seas unehäired ning halveneb seedimine.
Vähene diafragma kasutus ei tekita piisavalt siseorganite omavahelist liikumist ning organite vahele tekib kergemini rasvakude.

Lühidalt öeldes pole liikumine vaid visuaalselt ilusa keha jaoks vajalik. Toonuses lihaskond on tõesti kena vaadata, kuid reaalselt on meil lihaseid ikka õiges asendis luustiku toetamiseks ja liigutamiseks vaja. Seisev vesi läheb roiskuma. Nii tekivad ka liigutamata kehas põletikulised protsessid.

Kui kehas on nihked juba tekkinud ja avalduvad rühihäired, siis pole mõistlik suuri koormusi kehale anda, sest probleemid sel juhul vaid süvenevad. Näiteks vaagna ettekalde puhul on puusapainutajad pinges ja lühenenud, alaselg on vajunud nõgusaks ning suure tuhinaga jooksma hakates sammumuster vigane. Jalg ei sirutu puusast piisavas ulatuses taha ning samm muutub lühikeseks ning puusapainutaja pinge kasvab. Nõrga kehakorseti tõttu vajub lülisammas kokku ning kompressioon loob soodsa pinna lülisambaprobleemidele.

Vali liikumisviis, mis on sulle meelepärane, kuid lähtu sellest, et toimuks kogu keha haarav liikumine, mis sulle pikas perspektiivis kahju asemel kasu toob ehk saad hea tervisega kõrges vanuseski liikumist nautida. Parim, mida saad teha, on pihta hakata: lisa päevakavasse kõnniring, võimle, painuta, venita. Kui ise ei oska, küsi abi või proovi pakutavaid variante läheduses toimuvate treeningute näol. Ja mõõdukalt.

Pilates on üks arukatest valikutest, sest tähelepanu pööratakse keha kõikidele piikondadele ja arvestatakse erinevaid organismi vajadusi. Harjutused on kohandatavad iga inimese vajadustest lähtuvalt. Pilatese treeningus ei tehta harjutusi harjutuse tegemise pärast vaid igal harjutusel on mõte ja eesmärk. Ja ikka baseerub see sellel, et organism toimiks parimal võimalikul moel tervikuna. Seetõttu sobib see ideaalselt ka tugitreeninguks teistele spordialadele, sest jälgib lisaks liigeste joondumist ning õpetab treeningus omandatu integreerima igapäevaellu.
0 Comments

Kõik, mis nägemisulatusest väljas, pole veel kadunud.

9/17/2020

0 Comments

 
Lugesin keskkonnateemalist artiklit suitsukoni teekonnast loodusesse.
See tõi mulle paralleeli inimese emotsioonidega ehk kõik, mis on nägemisulatusest väljas, pole tegelikult kadunud.

Kui matame ebamugavad ja halbadeks tembeldatud emotsioonid asendustegevuste alla, siis ei kao need ära vaid jäävad meid kummitama. Tõusevad aegajalt tugevamalt esile ning meie soov on neid taas maha suruda. See on inimlik, sest oleme suures osas kasvanud nii, et pole õppinud nendega hakkama saama. Lapsena pole ehk lubatud nutta ja mure on tehtud väiksemaks kui see endale tundus, puudus tunnete peegeldamise oskus. Sel ajal oli nii kombeks.

Nii jõuab tööl ülemuse käest noomida saanud lapsevanem koju ja valab ärrituse pereliikmetele, et rahu tagasi saada. Nii ôpib laps àrevust varjama või agressiivselt väljendama ja satub koolis kas kiusatava või kiusaja rolli. Nii haarame sageli toidu, suitsu jt asendustegevuste järele, et ärevust, läheduse vajadust või igavuse tunnet kinni katta. Nii on paljud sattunud alkoholi ja meelemürkide küüsi. Pikaaegsest emotsioonide maha surumisest ja iseendale vastu rääkimisest tekib depressioon (de-press tähendab maha surumist). See kogemus on mul endalgi olemas.

Aju soovib meid kaitsta. Lühikeses perspektiivis on ebamugava tunde mahasurumine erinevate tegevustega sh suitsetamine, söömine, shoppamine, hea kavatsus, sest enesetunne paraneb, kuid pikas perspektiivis oleme saanud endale õpitud sôltuvuse, mis kahjustab meie vaimset ja füüsilist tervist ning ka suhteid ja laiemalt ka finantsilist olukorda.

Emotsioonid ei ole head ega halvad, oleme õppinud neid nii lahterdama (vt ka eelmist postitust). Emotsioonid annavad meile infot, kuidas mingi olukord meid mõjutab. Tunneme nt ärevust reeglina rinnus ja hirmutunnet kõhus, rõõmu korral läheb suu naerule ja kurvana vajuvad õlad longu.

Erinevates olukordades tekkinud emotsioone märgates ja neile teadlikult tähelepanu pöörates saame järgnevat käitumist kontrollida ning sageli ennast ja teisi kahjustavad olukorrad ära hoida. Hoides meele tasakaalus ehk ôppides iseenda vajadusi mõistma ja neile lahendusi looma on elu kvaliteet parem.

Mida ausamad oleme iseenda ja kaaslaste vastu, mida enam kuulame sisehäält, mis juhib meid käidaval elurajal, seda suurem on tõenäosus, et oleme terved nii vaimselt kui füüsiliselt. Öeldes sageli jah kui soovime öelda ei, võime endale kahju teha rohkem kui seda arvame. Mõistes iseendas toimuvat, oleme empaatilised ka teiste suhtes. Ei võta kõike isiklikult ja näeme olukordi neutraalsetena.
Aus olemine iseenda ja teiste vastu peaks olema ju lihtne, eks, kuid see pole alati kerge. See toob kaasa ebamugavaid olukordi. Üks samm korraga. Hoolides endast, hoolime ka teistest ja ka loodusest.
​
Soovides iseend mitte kahjustada tekib ka soov mitte kahjustada ka keskkonda, kus elame.
0 Comments

Mida on inimesel vaja, et oleks hea olla ja tunda end hästi? Mis sa arvad?

9/17/2020

0 Comments

 

​
Ma väidan, et tasakaalu ja harmooniat kõiges.
Olen jõudnud mõistmisele, et automatism, mis inimese kehas hoolitseb pidevalt organismi optimaalse tasakaalu (kehatemperatuur, hormonaalne tase jne) eest, ei taga tasakaalu inimese vaimses olekus ja pigem pärsib seda. Kuidas?

Inimese vajadused on vastanduvad ehk soovime oma ellu turvalisust, kuid igatseme ka seiklusi; vajame ühendust ja lähedust, kuid tunneme vahel end hästi iseendaga olles; vajame koosolemist, kuid vahel on vaja vabadust; vajame armastust, aga ka igatsust. Kui me oleme kogenud kurbust, teame kui hea on tunda rõõmu.
Sama vastandumine on valdkondades töö-kodu, vaikus-kära, uni-ärkvel olek, sissetulekud-väljaminekud jne. Isegi südame elektrokardiogrammi kujutav joon on sakiline.

Ükski äärmus ei too pikas perspektiivis head.
Kuidas aga enda tarkvara nii tööle panna, et riistvara hästi toimiks?
On hea teadlikult iseendasse ja oma elule pilk heita. Esitada küsimusi: Mida ma vajan? Mis on need muutused, mis tuleb sisse viia, et tunneksin end paremini?
Genereerime oma õnnehormooni ise oma eluviisiga. Mõtlemine, toitumine ja liikumine on olulised komponendid hea tunde loomiseks.

Emotsioon, mõtted ja füüsiline keha aktiveeruvad automaatselt (tööl ärritud, tekivad negatiivsed mõtted, keha läheb pingesse; massaazis aga tunned rahu, tekivad positiivsed mõtted, keha lõõgastub).
Elus toimuvad sündmused on kõik neutraalsed, kuid anname neile tähenduse ehk tõuseb emotsioon. Enamasti toimub see ca 95% ulatuses automaatselt, teadlikult kontrollime oma reageeringuid vaid ca 5% olukordadest ja ajast, kui me ise end teisiti ei harjuta.

On ju ka ütlemine, et rumal pea on jalgadele nuhtluseks. See käibki nende olukordade kohta, kus me pole hetkes kohal nt kodunt lahkudes ei mäleta, kas lukustasid ukse ning otsustame môtlematult agressiivselt reageerida olukorrale, mille oleks vòinud teisiti lahendada. Mõistlikum on reageeringuid juhtida, sest elu on 100% see, mis meiega juhtub ning 95% see, kuidas me sellele reageerime.

Niisiis, et saavutada oma elus heaolu tunne, peaks kõik meie elus olema optimaalses tasakaalus. Hea on see, et saame sellele suures osas kaasa aidata tehes teadlikke valikud oma toidulaual, töö ja puhke valdkonnas, valides mõtted, millega kaasa läheme ja võõrutades end mòtetest, mis meid kahjustavad, valides oma ellu aktiivset liikumist ja lõõgastust jne.

Keha ja meel käivad ikka käsikäes, üks ilma teiseta ei saa ning mõjutus on mõlemasuunaline. Kui õlad on längus, siis ongi raske naeratada ning kui rüht sirge ning naeratus näol, siis keeruline toriseda- heas füüsilises vormis keha mõjutab positiivselt aju tegevust ning üldist enesetunnet ning terve vaimuta on ka keha nõrgem.

Oled seda tänaseks kindlasti palju kuulnud, et me ise loome oma elu. Kui see on tasakaalust väljas, siis on hea teada, et saame ise ka selle tasakaalu enda ellu luua.
Ja ikka tasakaalukalt.
0 Comments

    Miks ma oma mõtteid avaldan?

    Kirjutan, sest see, mis sees, tahab välja pääseda. Elu on andnud mulle hulganisti nii vaimseid kui füüsilisi kogemusi, mis on mind arenema ja vastuseid otsima sundinud. Nii palju avastusi ja eneses muutuste tegemisi. 
    Kui süda sunnib, siis saavad kogemustest tekkinud teadlikkus sõnadeks.
    ​Võib-olla on keegi, kes neid sõnu lugeda või kuulata vajab.

    Arhiiv

    December 2020
    November 2020
    September 2020

    Kategooriad

    All

Privaatsuspoliitika
2020 Kõik õigused kaitstud Copyright © Pille Pilates  
Proudly powered by Weebly
  • Avaleht
  • Võimle kodus
  • Online treeningute programm
  • Hommikurutiini loomine
  • Treenijate tagasiside
  • Kontakt
  • Minust
  • Miks Pilates?
  • Pille kirjutab