Kuulamiseks:
Vaatamiseks:
|
|
|
|
Lugemiseks:
Enamus inimesi teab, et liikumine on vajalik, kuid siiski valib passiivsuse aktiivsuse asemel. Kaldun arvama, et põhjus on väheses motiveerituses, mis tuleneb sellest, et ei teata mis kasu inimese organism sellest saab ning mis tagajärjed inaktiivsusel on.
Et postitus pikaks ei läheks, siis toon vaid mõned põhjused ära, mis võiks sind hommikul sirutama ning päeva jooksul võimlema ja liikuma motiveerida. Mõõdukalt ikka.
Lisaks sellele, et liikudes kasutame lihaseid, liigub ka meie liikumisaparaadi passiivne osa ehk luud, kõhred ja liigesed. Kõhredes puudub praktiliselt täielikult verevarustus ning toitainete imendumine toimub liigese liikumisel liigesevedeliku ja luu kaudu. Kõhre kahjustused tulevad sageli üllatusena, kuid seda saab mõõduka liikumisega vältida. Kõhre vigastused taastuvad kaua just selsamal põhjusel, et neis puudub verevarustus.
Istudes ja sundasendites halveneb lisaks lihastoonuse vähenemisele verevarustus ning piiratud liikumisega piirkondades tekib sidekoestumine. Lihastesse tekib pinge, pinges lihas on nõrk ning luude asukoht nihkub. Selle tagajärjel haveneb enesetunne ning tekivad valud.
Sundasendis kaelaosas tekivad eelmainitud probleemid. Rüht muutub, piiratud verevarustus toob kaasa kehva seedimise (refluks, seedehäired). Närvisüsteem on häiritud ning kaelaosast lähtuvad närvid annavad valuna märku kätes ja sõrmedes. Lisaks võivad kehvast verevarustusest kaelas tekkida probleemid hammastega, sest juured ei saa vajalikke toitaineid. Kaelalihaste inaktiivsuse tagajärjel nõrgenevad ka suulaelihased, vajuvad hingamisavaustele ning see on üks norskamise põhjuseid. Hapnikupuudus tekitab ka uneapnöed.
Vaagnapiirkonnas toimub pidevalt istudes sarnane kompressioon. Ilmnevad alaseljavalud näiteks vaagna ette kaldest pinges puusapainutajate tõttu. Verevarustuse halvenemise tõttu ilmnevad meestel eesnäärme ning naistel põieprobleemid. Kaasnevad suguelundkonna häired.
Kehvast hingamismustrist tingitult kaotavad roietevahelised lihased elastsuse ning roidekorv ei avardu piisavalt kopsukottidesse suurema hulga õhu mahutamiseks.
Tagajärjeks on pinnapealne hingamine, mis aktiveerib sümpaatilise närvisüsteemi ehk "vôitle ja põgene" osa. Selles olukorras on ärevus pidevalt esindatud ning tekivad teiste seas unehäired ning halveneb seedimine.
Vähene diafragma kasutus ei tekita piisavalt siseorganite omavahelist liikumist ning organite vahele tekib kergemini rasvakude.
Lühidalt öeldes pole liikumine vaid visuaalselt ilusa keha jaoks vajalik. Toonuses lihaskond on tõesti kena vaadata, kuid reaalselt on meil lihaseid ikka õiges asendis luustiku toetamiseks ja liigutamiseks vaja. Seisev vesi läheb roiskuma. Nii tekivad ka liigutamata kehas põletikulised protsessid.
Kui kehas on nihked juba tekkinud ja avalduvad rühihäired, siis pole mõistlik suuri koormusi kehale anda, sest probleemid sel juhul vaid süvenevad. Näiteks vaagna ettekalde puhul on puusapainutajad pinges ja lühenenud, alaselg on vajunud nõgusaks ning suure tuhinaga jooksma hakates sammumuster vigane. Jalg ei sirutu puusast piisavas ulatuses taha ning samm muutub lühikeseks ning puusapainutaja pinge kasvab. Nõrga kehakorseti tõttu vajub lülisammas kokku ning kompressioon loob soodsa pinna lülisambaprobleemidele.
Vali liikumisviis, mis on sulle meelepärane, kuid lähtu sellest, et toimuks kogu keha haarav liikumine, mis sulle pikas perspektiivis kahju asemel kasu toob ehk saad hea tervisega kõrges vanuseski liikumist nautida. Parim, mida saad teha, on pihta hakata: lisa päevakavasse kõnniring, võimle, painuta, venita. Kui ise ei oska, küsi abi või proovi pakutavaid variante läheduses toimuvate treeningute näol. Ja mõõdukalt.
Pilates on üks arukatest valikutest, sest tähelepanu pööratakse keha kõikidele piikondadele ja arvestatakse erinevaid organismi vajadusi. Harjutused on kohandatavad iga inimese vajadustest lähtuvalt. Pilatese treeningus ei tehta harjutusi harjutuse tegemise pärast vaid igal harjutusel on mõte ja eesmärk. Ja ikka baseerub see sellel, et organism toimiks parimal võimalikul moel tervikuna. Seetõttu sobib see ideaalselt ka tugitreeninguks teistele spordialadele, sest jälgib lisaks liigeste joondumist ning õpetab treeningus omandatu integreerima igapäevaellu.
Et postitus pikaks ei läheks, siis toon vaid mõned põhjused ära, mis võiks sind hommikul sirutama ning päeva jooksul võimlema ja liikuma motiveerida. Mõõdukalt ikka.
Lisaks sellele, et liikudes kasutame lihaseid, liigub ka meie liikumisaparaadi passiivne osa ehk luud, kõhred ja liigesed. Kõhredes puudub praktiliselt täielikult verevarustus ning toitainete imendumine toimub liigese liikumisel liigesevedeliku ja luu kaudu. Kõhre kahjustused tulevad sageli üllatusena, kuid seda saab mõõduka liikumisega vältida. Kõhre vigastused taastuvad kaua just selsamal põhjusel, et neis puudub verevarustus.
Istudes ja sundasendites halveneb lisaks lihastoonuse vähenemisele verevarustus ning piiratud liikumisega piirkondades tekib sidekoestumine. Lihastesse tekib pinge, pinges lihas on nõrk ning luude asukoht nihkub. Selle tagajärjel haveneb enesetunne ning tekivad valud.
Sundasendis kaelaosas tekivad eelmainitud probleemid. Rüht muutub, piiratud verevarustus toob kaasa kehva seedimise (refluks, seedehäired). Närvisüsteem on häiritud ning kaelaosast lähtuvad närvid annavad valuna märku kätes ja sõrmedes. Lisaks võivad kehvast verevarustusest kaelas tekkida probleemid hammastega, sest juured ei saa vajalikke toitaineid. Kaelalihaste inaktiivsuse tagajärjel nõrgenevad ka suulaelihased, vajuvad hingamisavaustele ning see on üks norskamise põhjuseid. Hapnikupuudus tekitab ka uneapnöed.
Vaagnapiirkonnas toimub pidevalt istudes sarnane kompressioon. Ilmnevad alaseljavalud näiteks vaagna ette kaldest pinges puusapainutajate tõttu. Verevarustuse halvenemise tõttu ilmnevad meestel eesnäärme ning naistel põieprobleemid. Kaasnevad suguelundkonna häired.
Kehvast hingamismustrist tingitult kaotavad roietevahelised lihased elastsuse ning roidekorv ei avardu piisavalt kopsukottidesse suurema hulga õhu mahutamiseks.
Tagajärjeks on pinnapealne hingamine, mis aktiveerib sümpaatilise närvisüsteemi ehk "vôitle ja põgene" osa. Selles olukorras on ärevus pidevalt esindatud ning tekivad teiste seas unehäired ning halveneb seedimine.
Vähene diafragma kasutus ei tekita piisavalt siseorganite omavahelist liikumist ning organite vahele tekib kergemini rasvakude.
Lühidalt öeldes pole liikumine vaid visuaalselt ilusa keha jaoks vajalik. Toonuses lihaskond on tõesti kena vaadata, kuid reaalselt on meil lihaseid ikka õiges asendis luustiku toetamiseks ja liigutamiseks vaja. Seisev vesi läheb roiskuma. Nii tekivad ka liigutamata kehas põletikulised protsessid.
Kui kehas on nihked juba tekkinud ja avalduvad rühihäired, siis pole mõistlik suuri koormusi kehale anda, sest probleemid sel juhul vaid süvenevad. Näiteks vaagna ettekalde puhul on puusapainutajad pinges ja lühenenud, alaselg on vajunud nõgusaks ning suure tuhinaga jooksma hakates sammumuster vigane. Jalg ei sirutu puusast piisavas ulatuses taha ning samm muutub lühikeseks ning puusapainutaja pinge kasvab. Nõrga kehakorseti tõttu vajub lülisammas kokku ning kompressioon loob soodsa pinna lülisambaprobleemidele.
Vali liikumisviis, mis on sulle meelepärane, kuid lähtu sellest, et toimuks kogu keha haarav liikumine, mis sulle pikas perspektiivis kahju asemel kasu toob ehk saad hea tervisega kõrges vanuseski liikumist nautida. Parim, mida saad teha, on pihta hakata: lisa päevakavasse kõnniring, võimle, painuta, venita. Kui ise ei oska, küsi abi või proovi pakutavaid variante läheduses toimuvate treeningute näol. Ja mõõdukalt.
Pilates on üks arukatest valikutest, sest tähelepanu pööratakse keha kõikidele piikondadele ja arvestatakse erinevaid organismi vajadusi. Harjutused on kohandatavad iga inimese vajadustest lähtuvalt. Pilatese treeningus ei tehta harjutusi harjutuse tegemise pärast vaid igal harjutusel on mõte ja eesmärk. Ja ikka baseerub see sellel, et organism toimiks parimal võimalikul moel tervikuna. Seetõttu sobib see ideaalselt ka tugitreeninguks teistele spordialadele, sest jälgib lisaks liigeste joondumist ning õpetab treeningus omandatu integreerima igapäevaellu.
Miks tasub hingamisele tähelepanu pöörata? Tôsi, ilma ju ei saa. Kuid lisaks sellele, et sisse hingamisel toimub hapniku imendumine verre ja välja hingates väljutatakse verest süsihappegaas, on ka teisi füsioloogilisi vajadusi, miks seda kvaliteetselt teha. Toon siinkohal mõned elulised põhjused ära.
Kvaliteetne hingamine rahustab närvisüsteemi. Lihased lõõgastuvad ning aktiveerub parasümpaatiline närvisüsteemi osa, mis tagab vere liikumise seede- ja sigimiselundkonda ning soodustub õnnehormoonide teket. Seedimine ja ainevahetus paraneb ning enesetunne muutub rahulikumaks ja rõõmsamaks. Seedimise aktiveerumisele aitab kaasa diafragma ûles-alla liikumine, mis justkui masseerib ehk tekitab siseorganites liikumise.
Hingates sügavalt lastes roietel avaneda ning kopsu alumistel osadel täituda ja laieneda, aitad kaasa sellele, et kopsu ei koguneks lima, mis pindmisel hingamisel võib tekkida. Lima tekkel on oluline roll põletike tekkimisel. Tihtilugu juhtub seda nt voodihaigetega, kes hingavad vaid kopsu ülemiste osadega ning see viib kopsupõletiku tekkeni. Tehkem hingamisharjutusi selle ennetamiseks.
Kasutades nn külghingamist, mis laiendab roidekorvi, muutuvad roietevahelised lihased elastsemaks ja säilib lülisamba rinnaosa loomulik ja vajalik liikuvus. See aitab kaasa ka alaselja heale olukorrale.
Sügav hingamine soodustab lülisammast toetavate lihaste lõõgastumist ka kaua ühes asendis püsides ja seljavalude korral.
Kvaliteetne hingamine hoiab kaela- ja õlavöötmelihased pingevabana ja füüsilised sooritused paranevad. Nt maratonijooksja suudab hoida head kehaasendit lõpuni ja väldib sellega lihaspingeid.
Erinevad organismi osad on omavahel seotud ning üks mõjutab teist ja vastupidi. Suutes hoida pingevabadust ja head liikuvust kaelas ja õlavöötmes, paranevad ka nt hambaprobleemid paremini, sest verevarustus selles piirkonnas on hea.
Loodan, et said väheke mõtteainet ja meeldetuletust. Parim, mida sa ka siis enda jaoks teha saad, kui sul liikumiseks aega napib, on kvaliteetne hingamine.
Kvaliteetne hingamine rahustab närvisüsteemi. Lihased lõõgastuvad ning aktiveerub parasümpaatiline närvisüsteemi osa, mis tagab vere liikumise seede- ja sigimiselundkonda ning soodustub õnnehormoonide teket. Seedimine ja ainevahetus paraneb ning enesetunne muutub rahulikumaks ja rõõmsamaks. Seedimise aktiveerumisele aitab kaasa diafragma ûles-alla liikumine, mis justkui masseerib ehk tekitab siseorganites liikumise.
Hingates sügavalt lastes roietel avaneda ning kopsu alumistel osadel täituda ja laieneda, aitad kaasa sellele, et kopsu ei koguneks lima, mis pindmisel hingamisel võib tekkida. Lima tekkel on oluline roll põletike tekkimisel. Tihtilugu juhtub seda nt voodihaigetega, kes hingavad vaid kopsu ülemiste osadega ning see viib kopsupõletiku tekkeni. Tehkem hingamisharjutusi selle ennetamiseks.
Kasutades nn külghingamist, mis laiendab roidekorvi, muutuvad roietevahelised lihased elastsemaks ja säilib lülisamba rinnaosa loomulik ja vajalik liikuvus. See aitab kaasa ka alaselja heale olukorrale.
Sügav hingamine soodustab lülisammast toetavate lihaste lõõgastumist ka kaua ühes asendis püsides ja seljavalude korral.
Kvaliteetne hingamine hoiab kaela- ja õlavöötmelihased pingevabana ja füüsilised sooritused paranevad. Nt maratonijooksja suudab hoida head kehaasendit lõpuni ja väldib sellega lihaspingeid.
Erinevad organismi osad on omavahel seotud ning üks mõjutab teist ja vastupidi. Suutes hoida pingevabadust ja head liikuvust kaelas ja õlavöötmes, paranevad ka nt hambaprobleemid paremini, sest verevarustus selles piirkonnas on hea.
Loodan, et said väheke mõtteainet ja meeldetuletust. Parim, mida sa ka siis enda jaoks teha saad, kui sul liikumiseks aega napib, on kvaliteetne hingamine.
Tahame tunda end hästi. Soovime olla võimalikult terved. Soovime endale keha, mis oleks toonuses ja painduv. Soovime, et laseksime lahti muretsemisest. Soovime olla iseendaga tasakaalus. Soovime häid suhteid. Sa soovid, ma soovin, usun, et enamus inimesi soovib.
Soovimine üksi kahjuks ei aita. Saame oma mõtete ja perspektiivi muutmisega tuua ellu positiivsema ja edasiviivama tooni ja suuna, kuid unistused ei tàitu kui me ise nende täitumisele kaasa ei aita.
Selleks, et tunda end iseendaga kooskõlas ja oma hinge kodus, kehas, hästi, siis tuleb vôtta vastutus. Me ise vastutame oma elukvaliteedi eest. Kui tahame toonuses, mobiilset ja meid "hästi teenivat" keha, tuleb mugavustsoonist välja astuda. Ei saa nõuda austust kui ise ei austa. Esimesed sammud on kõige raskemad. Kui aga teame ja arvestame sellega, et esimesed sammud on rasked ja julgust ka nagu napib, siis ületame need raskused ja hirmud ning mõne aja pärast tunneme end uuel teel juba palju kindlamalt.
Oleme harjunud teatud nn tasemega oma elus. Tase on siin ära toodud mitte hinnangulises kontekstis vaid selles olekus ja elukvaliteedis, kus oleme harjunud elama.
Oleme lapsena kuulnud erinevaid ûtlusi, mis täiskasvanuna väikse häälena peas kajavad nt "pill tuleb pika ilu peale", "raha ei kasva puu otsas", "ilu ei sûnni patta panna" jne Laiendades nende ütluste môtet, siis tõmbavad need meie hoogu maha, on liigselt ettevaatlikuks tegevad ning pärsivad usku iseendasse ja enda edusse. Teatud harjumuslikust tasemest nn üle astumine on hirmutav, sest on teadmatus, kuidas vôib siis olla. Seda nimetatakse turvalisest tsoonist välja astumiseks. Turvaline on aga mõnus, meie aju tahab meil alati seda mõnu olenemata sellest, kas pikas perspektiivis muutub selle mõju positiivsest negatiivseks.
Et saaksime teist tulemust, tuleb teha senisest veidigi teistmoodi.
Muutusi sisse viies ei pea kohe suuri muutusi tegema ja perfektselt püüdma! Ei tohigi, et jätkysuutlikkus säiliks. Ei pea 100% õnnestuma! Hea oleks alustada juba enne kui tunned end selleks valmis olevat. Astuda see samm on juba piisav. See viib edasi järgmise sammuni.
Järjepidevus annab tulemused.
Teeme võõra tee endale tuttavaks, et hetkel olemasolev tuttav tee saaks võõraks. Oleme avatud meelega ja väldime selja pööramist ka sellele, mis seni tundamata. Uurime, kogeme ja vôtame omaks selle, mis meiega resoneerub. Ja püüame end mitte alguses kohe üle koormata! Ikka tasa ja targu, et "molutamist" ehk taastumist oleks vahepeal, mille tähtsusest ka Fred Jüssi on rääkinud.
Kohtleme end nii nagu kôik see, mida soovime, on juba käes. Sööme, treenime, mõtleme, käitume, kogeme elu nii nagu inimene, kes me olla soovime! Ning märkame neid abikäsi, mis meile ulatatakse, et lihtsam oleks see, mida soovime (nt pakutakse küüti, tuuakse kohvi, aidatakse ideid genereerida, võimaldatakse vàhese vaevaga head tunned loovaid lahendusi nt võimlemise video, mille järgi saad kodus mugavalt endale hea tunde luua.
Oleme piisavad just nii oleme, kuid et tunneksime end veel paremini, siis tegutseme!
"Motion creates emotion! Ehk tegutsemine loob emotsiooni", on öelnud Tony Robbins.
Füüsilise liikumise kasutegurist vaimsele heaolule oleme tänaseks juba palju kuulnud.
On aeg tegutseda!
J. Pilates on öelnud:
10 treeninguga tunned sa erinevust,
20 treeninguga sa näed erinevust,
30 treeninguga saad sa uue keha.
Tänaste valikute, otsuste ja tegutsemisega loome homse päeva.
Soovimine üksi kahjuks ei aita. Saame oma mõtete ja perspektiivi muutmisega tuua ellu positiivsema ja edasiviivama tooni ja suuna, kuid unistused ei tàitu kui me ise nende täitumisele kaasa ei aita.
Selleks, et tunda end iseendaga kooskõlas ja oma hinge kodus, kehas, hästi, siis tuleb vôtta vastutus. Me ise vastutame oma elukvaliteedi eest. Kui tahame toonuses, mobiilset ja meid "hästi teenivat" keha, tuleb mugavustsoonist välja astuda. Ei saa nõuda austust kui ise ei austa. Esimesed sammud on kõige raskemad. Kui aga teame ja arvestame sellega, et esimesed sammud on rasked ja julgust ka nagu napib, siis ületame need raskused ja hirmud ning mõne aja pärast tunneme end uuel teel juba palju kindlamalt.
Oleme harjunud teatud nn tasemega oma elus. Tase on siin ära toodud mitte hinnangulises kontekstis vaid selles olekus ja elukvaliteedis, kus oleme harjunud elama.
Oleme lapsena kuulnud erinevaid ûtlusi, mis täiskasvanuna väikse häälena peas kajavad nt "pill tuleb pika ilu peale", "raha ei kasva puu otsas", "ilu ei sûnni patta panna" jne Laiendades nende ütluste môtet, siis tõmbavad need meie hoogu maha, on liigselt ettevaatlikuks tegevad ning pärsivad usku iseendasse ja enda edusse. Teatud harjumuslikust tasemest nn üle astumine on hirmutav, sest on teadmatus, kuidas vôib siis olla. Seda nimetatakse turvalisest tsoonist välja astumiseks. Turvaline on aga mõnus, meie aju tahab meil alati seda mõnu olenemata sellest, kas pikas perspektiivis muutub selle mõju positiivsest negatiivseks.
Et saaksime teist tulemust, tuleb teha senisest veidigi teistmoodi.
Muutusi sisse viies ei pea kohe suuri muutusi tegema ja perfektselt püüdma! Ei tohigi, et jätkysuutlikkus säiliks. Ei pea 100% õnnestuma! Hea oleks alustada juba enne kui tunned end selleks valmis olevat. Astuda see samm on juba piisav. See viib edasi järgmise sammuni.
Järjepidevus annab tulemused.
Teeme võõra tee endale tuttavaks, et hetkel olemasolev tuttav tee saaks võõraks. Oleme avatud meelega ja väldime selja pööramist ka sellele, mis seni tundamata. Uurime, kogeme ja vôtame omaks selle, mis meiega resoneerub. Ja püüame end mitte alguses kohe üle koormata! Ikka tasa ja targu, et "molutamist" ehk taastumist oleks vahepeal, mille tähtsusest ka Fred Jüssi on rääkinud.
Kohtleme end nii nagu kôik see, mida soovime, on juba käes. Sööme, treenime, mõtleme, käitume, kogeme elu nii nagu inimene, kes me olla soovime! Ning märkame neid abikäsi, mis meile ulatatakse, et lihtsam oleks see, mida soovime (nt pakutakse küüti, tuuakse kohvi, aidatakse ideid genereerida, võimaldatakse vàhese vaevaga head tunned loovaid lahendusi nt võimlemise video, mille järgi saad kodus mugavalt endale hea tunde luua.
Oleme piisavad just nii oleme, kuid et tunneksime end veel paremini, siis tegutseme!
"Motion creates emotion! Ehk tegutsemine loob emotsiooni", on öelnud Tony Robbins.
Füüsilise liikumise kasutegurist vaimsele heaolule oleme tänaseks juba palju kuulnud.
On aeg tegutseda!
J. Pilates on öelnud:
10 treeninguga tunned sa erinevust,
20 treeninguga sa näed erinevust,
30 treeninguga saad sa uue keha.
Tänaste valikute, otsuste ja tegutsemisega loome homse päeva.
Võib-olla oled rohkem märganud, mis tegevustest su päev koosneb ja kui lihtne või raske on pere kõrvalt ka endale nii vajalikku aega võtta. Päriselt vajab see otsuse tegemist ja sellele otsusele kindlaks jäämist ehk distsipliini.
Mõningate otsuste puhul on see kergem, teiste puhul raskem. Enamasti jääb edukas distsipliinis püsimine ebamugavustunde taha.
Ebamugavustunnet on kahte sorti: üks on ebamugavustunne, mis kaasneb senisest teistsuguse käitumisega ja teine, mis kaasneb, kui seda senisest erinevat käitumist ette ei võeta.
Esimene on lühiajaline ebamugavustunne nt kui pole harjunud päeva jooksul võimlema, siis on alguses, enne kui see toiming harjumuseks saab, enesesundimine ja edasilükkamisest loobumine üsna ebamugavust sisaldav protsess. Kui aga võimled ja koged kohest head mõju ning ka pikaaegset enesetunde paranemise märke, siis kaalub see edu ebamugavustunde üle. Nii on ka iga uue asja õppimisega ning ka toiduvalikus muudatuste tegemisega. Ehk ebamugavustunne on ajutine ja selle võidab dukogemus ning paranenud tervis ja enesetunne.
Teine ebamugavustunne, aga jääb meid saatma pidevalt. Kui me pole lühiajaliselt mugavustundest loobunud ja näitena toodud võimlemist oma päeva lisanud, siis tunneme pidevalt sundasenditest tulenevat ebamugavustunnet ja võib-olla ka valu kehas ning lisandub emotsionaalne frustratsioon. Ja see saadab meid pidevalt. Sageli kaasneb sellega ka teistele pidevalt samast probleemist kurtmine.
Lihtne öelda, et loo see muutus. Jah see on ju lihtne, kuid mitte alati kerge. Sageli ongi nii, et mõtleme, et keegi on õnnesärgis sündinud, ta oli õigel ajal õiges kohas ning tal lihtsalt veab. Tegelikult vedamisi pole. Ise tuleb ikka selleks midagi teha. Kui satud seltskonda isikutege, kellega saaks head koostööd teha, siis ikka ise tuleb juurde astuda ja juttu teha.
Kõik saab alguse ikkagi otsusest ja sellele järgnevast distsipliinist. Kõik, kellel on mingis valdkonnas või kõiges korraga edu ja head tulemised, on võtnud nõuks tunda ebamugavustunnet, mis distsipliin kaasa toob.
Ja tasu on siis tuntav.
Paljud tahavad olla heas vormis, kuid vähesed on valmis treenima; enamus tahavad olla saledad või normaalses kaalus, kuid vähesed on valmis oma toidulaual korrektuure tegema; paljud soovuiad olla edukad ja omada suuremat sissetulekut, kuid vähesed on valmis selle nimel pingutama. Paljud soovivad häid suhteid, kuid vähesed on nõus iseendasse vaatamisest ja enesearengust tuleneva ebamugavustunnet ületama. Samas on naiivne uskuda, et jätkates samal viisil võiks varasemast erinevat tulemust saada.
Seni, kuni oled oma eluga rahul, siis pole vajadust ka mõningast ebamugavustunnet ette võtta. Kui aga tunned, et mingi valdkond elus tahab parendamist, siis juba tead, mis teha.
Mõningate otsuste puhul on see kergem, teiste puhul raskem. Enamasti jääb edukas distsipliinis püsimine ebamugavustunde taha.
Ebamugavustunnet on kahte sorti: üks on ebamugavustunne, mis kaasneb senisest teistsuguse käitumisega ja teine, mis kaasneb, kui seda senisest erinevat käitumist ette ei võeta.
Esimene on lühiajaline ebamugavustunne nt kui pole harjunud päeva jooksul võimlema, siis on alguses, enne kui see toiming harjumuseks saab, enesesundimine ja edasilükkamisest loobumine üsna ebamugavust sisaldav protsess. Kui aga võimled ja koged kohest head mõju ning ka pikaaegset enesetunde paranemise märke, siis kaalub see edu ebamugavustunde üle. Nii on ka iga uue asja õppimisega ning ka toiduvalikus muudatuste tegemisega. Ehk ebamugavustunne on ajutine ja selle võidab dukogemus ning paranenud tervis ja enesetunne.
Teine ebamugavustunne, aga jääb meid saatma pidevalt. Kui me pole lühiajaliselt mugavustundest loobunud ja näitena toodud võimlemist oma päeva lisanud, siis tunneme pidevalt sundasenditest tulenevat ebamugavustunnet ja võib-olla ka valu kehas ning lisandub emotsionaalne frustratsioon. Ja see saadab meid pidevalt. Sageli kaasneb sellega ka teistele pidevalt samast probleemist kurtmine.
Lihtne öelda, et loo see muutus. Jah see on ju lihtne, kuid mitte alati kerge. Sageli ongi nii, et mõtleme, et keegi on õnnesärgis sündinud, ta oli õigel ajal õiges kohas ning tal lihtsalt veab. Tegelikult vedamisi pole. Ise tuleb ikka selleks midagi teha. Kui satud seltskonda isikutege, kellega saaks head koostööd teha, siis ikka ise tuleb juurde astuda ja juttu teha.
Kõik saab alguse ikkagi otsusest ja sellele järgnevast distsipliinist. Kõik, kellel on mingis valdkonnas või kõiges korraga edu ja head tulemised, on võtnud nõuks tunda ebamugavustunnet, mis distsipliin kaasa toob.
Ja tasu on siis tuntav.
Paljud tahavad olla heas vormis, kuid vähesed on valmis treenima; enamus tahavad olla saledad või normaalses kaalus, kuid vähesed on valmis oma toidulaual korrektuure tegema; paljud soovuiad olla edukad ja omada suuremat sissetulekut, kuid vähesed on valmis selle nimel pingutama. Paljud soovivad häid suhteid, kuid vähesed on nõus iseendasse vaatamisest ja enesearengust tuleneva ebamugavustunnet ületama. Samas on naiivne uskuda, et jätkates samal viisil võiks varasemast erinevat tulemust saada.
Seni, kuni oled oma eluga rahul, siis pole vajadust ka mõningast ebamugavustunnet ette võtta. Kui aga tunned, et mingi valdkond elus tahab parendamist, siis juba tead, mis teha.
Uue aasta lubadustega soovime muuta mingit tulemust. Tulemuse on toonud harjumus.
Harjumus on rutiin või käitumine, mis toimub regulaarselt ning enamasti automaatselt. Hambaid pestes ei planeeri me ette, kumma käega võtame hambaharja ja kuidas saab hambapasta harjale. Samuti on automaatseks ja meie eluviisiks kujunenud kõik käitumised, mida oleme mitmeid kordi korranud.
Kindlasti on ka sul kogemusi uute harjumuste sisseviimise ning õige pea vanale rajale tagasi pöördumisega. Mis siis toob püsivad tulemused? Olgu need seotud iseenda tervise hoidmise, suhete, töö või muude eluliste teemadega.
See, kus me hetkel iseenda eluga oleme, ongi meie harjumuste tulemus. Kui oleme oma elukvaliteediga rahul, siis on meil reeglina head harjumused. Kui aga mitte ja soov on elukvaliteeti parandada, siis tuleb oma harjumustele ja iseendale otsa vaadata.
Sageli soovime muuta tulemust ehk võtta kaalus alla, saada trimmis keha, võita medal, kirjutada raamat mõtlemata, kuidas selleni jõuda.
Mõistlikum on vaadata üle oma harjumused nt muutes toidukorrad regulaarseks, lisades päeva liikumise, hoida kinni treeningplaanist, kirjutada paar lehekülge iga päev. Iga väike muudatus oma käitumises, toob lõpuks püsivama tulemuse.
Loomulikult toimub seesama protsess ka vastupidises suunas ehk kui sööme iga päev rikkalikult, päevaplaani mitte füüsilist liikumist lisades ning hilinedes olulistele kohtmistele, siis on tulemused samuti vastavad olnud käitumisele.
Veel püsivama tulemuse toob aga minnes veel sügavamale ehk muutes oma uskumusi. Muutes vaatenurka, maailmavaadet, iseenda minapilti, tekib sisemine soov muuta käitumist, mis viib soovitud tulemuseni.
Sageli ongi meie ebaõnnestunud lubaduste taga meie enda nägemus iseendast. Mõtle, kuidas sa identifitseerid iseend? Kuidas enda kohta mõtled? Kas mõtled, et oled tervist hoidev inimene; kas näed end inimesena, kel kõik ebaõnnestub või kes ongi haige, sest vanemad olid haiged jne
Tasub üle vaadata, kas need uskumused on ikka tõesed ja töötavad meie heaks, mis meil iseendast ja oma eluviisist on? Kas äkki me ise hoiame end oma mõtetega tagasi saavutamaks elukvaliteeti, mida tahame? Nii see tihtilugu ongi. Niisiis võta veidi endale aega ning mõtle, kas on midagi, mis vajab muutust. Mis tulemust sa tegelikult tahad ning mine sealt edasi sinna, kus nãed, mis käitumine vajab muutust. Ja siis astu samm sügavame iseendasse ehk miks sa tahad muutust; mis see sulle annab; mis sind tagasi hoiab; mida arvad, et juhtub siis, kui tulemuse saavutad.
Ja püsiva tulemuse saavutamiseks ikka üks samm korraga, et meie aju uuest olukorrast ära ei ehmuks ja vanale rajale tagasi ei juhataks. Meie aju kipub tugevdama seda, mida me usume. Muutes oma uskumust, ohustab see tasakaalu ja mugavustsooni ning tekib soov loobuda muutusest. Seda teades saame õppida ja külge harjutada kõike ning ka võõrutada kõigest, mis meid enam ei teeni.
Tundub lihtne, kuid mitte alati kerge. See vajab läbimõtlemist ning iseendaga dialoogi pidamist kas verbaalselt või veel parem kirjalikult.
Harjumus on rutiin või käitumine, mis toimub regulaarselt ning enamasti automaatselt. Hambaid pestes ei planeeri me ette, kumma käega võtame hambaharja ja kuidas saab hambapasta harjale. Samuti on automaatseks ja meie eluviisiks kujunenud kõik käitumised, mida oleme mitmeid kordi korranud.
Kindlasti on ka sul kogemusi uute harjumuste sisseviimise ning õige pea vanale rajale tagasi pöördumisega. Mis siis toob püsivad tulemused? Olgu need seotud iseenda tervise hoidmise, suhete, töö või muude eluliste teemadega.
See, kus me hetkel iseenda eluga oleme, ongi meie harjumuste tulemus. Kui oleme oma elukvaliteediga rahul, siis on meil reeglina head harjumused. Kui aga mitte ja soov on elukvaliteeti parandada, siis tuleb oma harjumustele ja iseendale otsa vaadata.
Sageli soovime muuta tulemust ehk võtta kaalus alla, saada trimmis keha, võita medal, kirjutada raamat mõtlemata, kuidas selleni jõuda.
Mõistlikum on vaadata üle oma harjumused nt muutes toidukorrad regulaarseks, lisades päeva liikumise, hoida kinni treeningplaanist, kirjutada paar lehekülge iga päev. Iga väike muudatus oma käitumises, toob lõpuks püsivama tulemuse.
Loomulikult toimub seesama protsess ka vastupidises suunas ehk kui sööme iga päev rikkalikult, päevaplaani mitte füüsilist liikumist lisades ning hilinedes olulistele kohtmistele, siis on tulemused samuti vastavad olnud käitumisele.
Veel püsivama tulemuse toob aga minnes veel sügavamale ehk muutes oma uskumusi. Muutes vaatenurka, maailmavaadet, iseenda minapilti, tekib sisemine soov muuta käitumist, mis viib soovitud tulemuseni.
Sageli ongi meie ebaõnnestunud lubaduste taga meie enda nägemus iseendast. Mõtle, kuidas sa identifitseerid iseend? Kuidas enda kohta mõtled? Kas mõtled, et oled tervist hoidev inimene; kas näed end inimesena, kel kõik ebaõnnestub või kes ongi haige, sest vanemad olid haiged jne
Tasub üle vaadata, kas need uskumused on ikka tõesed ja töötavad meie heaks, mis meil iseendast ja oma eluviisist on? Kas äkki me ise hoiame end oma mõtetega tagasi saavutamaks elukvaliteeti, mida tahame? Nii see tihtilugu ongi. Niisiis võta veidi endale aega ning mõtle, kas on midagi, mis vajab muutust. Mis tulemust sa tegelikult tahad ning mine sealt edasi sinna, kus nãed, mis käitumine vajab muutust. Ja siis astu samm sügavame iseendasse ehk miks sa tahad muutust; mis see sulle annab; mis sind tagasi hoiab; mida arvad, et juhtub siis, kui tulemuse saavutad.
Ja püsiva tulemuse saavutamiseks ikka üks samm korraga, et meie aju uuest olukorrast ära ei ehmuks ja vanale rajale tagasi ei juhataks. Meie aju kipub tugevdama seda, mida me usume. Muutes oma uskumust, ohustab see tasakaalu ja mugavustsooni ning tekib soov loobuda muutusest. Seda teades saame õppida ja külge harjutada kõike ning ka võõrutada kõigest, mis meid enam ei teeni.
Tundub lihtne, kuid mitte alati kerge. See vajab läbimõtlemist ning iseendaga dialoogi pidamist kas verbaalselt või veel parem kirjalikult.
